Nümfkakauud

Nümfkakaduu Piku
Nümfkakaduu Piku

Nümfkakaduud on tuntud oma eripärase punaste põskede kui ka pika tuti tõttu. Neid leidub palju erinevates värvides ja mutatsioonides.

Nende koduriik on Austraalia, kus nad päris looduses elavad ja pesitsevad. Tegu on parve lindudega seega nad moodustavad suuri gruppe, et kõik ühise karjana otsida süüa ja veekogusid. Looduses leidub neid vaid halli värvi, isastel on täiskasvanueas ilus erkkollane nägu ja emased on rohkem tagasihoidlikuma välimusega. Neil on ilus pikk saba, teravatipulised tiivad ja sihvakas keha. Isaslinnud on ühed suured laululinnud, kes emasele pidevalt esinevad.

 

Nümfkakaduud lemmiklinnuna

 

Nümfkakaduud on väga populaarsed puurilinnud ning sobivad väga hästi esimesteks lindudeks. Neid pole raske pidada ja nende toitmine ja hooldamine on lihtne. Kui nendega piisavalt tegeleda siis saavad neist väga head seltsilised. Isased linnud laulavad ilusaid viisijuppe, trummeldavad nokaga ja eputavad tiibadega, lisaks on  nad võimelised ka paar sõna ära õppima. Emased on iseloomu poolest rahulikumad, nemad vahest hõikavad aga üldjoontest ikka palju vaiksemad kui isased. Kui võtta kodukasvataja käest noore linnu, saab teda väga kergesti õpetada käele tulema. Tavaliselt nad otsivad väga inimeste tähelepanu, meeldib kui neid kukla pealt sügada ja muidugi kui linnuga on hea side loodud siis järgneb ta sulle igale poole lennates pähe ja õlale. Nendega tuleb rahulikult läbi käia kuna nad ehmuvad väga kergesti ja uute asjade suhtes on nad väga tundlikud, seega tuleks rahulikult ja vaikselt tutvustada uusi mänguasju ja kõike muud, mida nende elamisse tood. Nümfkakaduud on linnud, kes ajavad väga palju tolmu, seega tasuks tihti tube tuulutada ja tolmu võtta. Kindlasti tasuks teha neile pesu paar korda nädalas, vett nad armastavad ja naudivad väga veepritsimist. Vahest nad käivad ka end veenõus pesemas, seega võib neile panna ka vanni. Puur võiks olla linnul piisavalt suur aga minimaalsed mõõdud võiksid olla: pikkus 55 cm, kõrgus 80 cm.

 

Toitumine

Nümfkakaduud söövad oma liigile mõeldud seemnesegusid. Segu tuleks kindlasti valida selline, kus poleks palju päevalilleseemneid, kuna kogemus on näidanud, et need süüakse enne ära ja teised seemned jäetakse alles. Kuna päevalilleseemned on suure rasvasisaldusega siis võib see ajapikku nende tervist kahjustada. Kindlasti pakkuda palju värsket puu- ja juurvilju. Nad armastavad väga rohelist, näiteks salatilehti, võilillelehti, vesiheina, spinatit jne. Võib anda ka kurki, porgandit, paprikat ja õuna. Lisasöögiks võib anda ka keedumuna ja tatart.





Soo määramine

Nümfkakaduudel käib soo määramine enamasti välimuse ja käitumise järgi. Kuna on olemas erinevaid värve nümfe siis käib iga värvi puhul soo määramine erinevalt. On ka selliseid linde, kellel ei saagi sugu nii kergesti määrata. 

 

Välimuse järgi:

Näiteks tavaliste hallide puhul on soo määramine lihtne, kui lind saab 6 kuuseks siis algab neil sulgedevahetus, kus vahetadakse tibusuled välja uute vastu. Alguses on kõigil tibudel emaste tunnused, isegi isastel. Pärast sulgimist tekib isastel kollane nägu ja enne aastaseks saamist kaotavad kõik triibulised sabasuled. Emased oma välimust ei muuda, nendele jäävad kõik triibulised suled alles ja tuhm nägu terveks eluks. Allpool toon teile pildi näiteks, milline näeb välja täiskasvanud looduslik hall emane ja isane nümfkakaduu.

Vasakul pool on emane ja paremal isane.

 

Sarnaselt määratakse sugu ka kaneeli värvi nümfidel, kuigi nendel on kollasem nägu juba tibuna aga pärast sulgimist muutub isastel see siiski erksamaks ja triibulised sabasuled kaovad.

Helmelistel nümfidel käib soo määramine samuti pärast sulgimist, isased kaotavad oma selja pealt kõik täpid ja terve keha muutub ühevärviliseks. Näiteks kui on tavaline hall helmeline siis pärast näeb ta samasugune välja nagu täiskasvanud looduslikhall isane. Emased jätavad sulgides kõik täpid alles ja välimust ei muuda.

Arlekiinide puhul on see raskem, kuna nii emased kui ka isased näevad väga sarnased välja ja sulgides ei muuda isased oma välimust nii võrd, keha ja nägu on mõlemil kirju. Nendel lindudel kellel on rohkem tumedamaid sabasulgi, siis täiskasvanud eas isasel peaksid need triibulised suled siiski ühevärvilisteks muutuma.

Lutiinodel on üldse väga raske sugu määrata välimuse järgi, täiskasvanu eas peaks emasel mingis valguses näha olema õrnalt kollaseid triipe saba all aga see alati ei pea paika. 

 

Käitumise järgi:

Nagu ma enne mainisin, siis isased on suured laulumehed ja esinevad palju. Kahe kuusena hakkavad isased tibud laulmist harjutama, see on väga ebaselge kriiskamise ja vilistamise vahepeale, mina alati kutsun seda oma hääle leidmiseks. Mõned üksikud emased võivad ka seda teha aga nemad sellega kaugele ei jõua. Kui laulmine on selge siis hakkavad nad tiibadega eputama, natuke tõstavad tiivad kehast eemale ja kui nende selja peale vaadata siis justkui oleks ta tekitanud sinna südame kuju.

 

Kõige kindlam on muidugi teha DNA test, kus siis saadetakse munakoored või suled laborisse ja saadakse hiljem teada testi tulemused. Ise olen kasutanud Hispaania laborit https://www.sexadodeaves.com/en/





Pesitsemine

Nümfkakaduusid võib lasta pesitsema kui nad on umbes 1,5-2 aasta vanused. Emased nümfid on suht sarimunejad, nad võivad väga kergesti ka üksinda ilma isaseta muneda kui nad seda väga soovivad. Munad on lihtsalt viljastamata. Enamasti soovivad nad pesitseda kevadel kui õues muutub valgemaks, siis algab sulgimine ja isased muutuvad väga pööraseks. Nad laulavad ja üritavad emasele muljet avaldada. Sellel ajal võivad nad natuke tujukaks muutuda või isegi agressiivseks, siis ei tasu sellele väga tähelepanu pöörata. Kui linnud tahavad pesitseda siis saab aru kergesti nende käitumise järgi. Nad hakkavad igapäev paarituma, otsivad pesakohta, ronivad igasugustesse pragudesse, voodi alla, otsivad pimedaid nurki või kaevavad puuripõhjas.Kui emane plaanib muneda siis paar päeva enne seda muutub ta väljaheide suuremaks, sabaalune on palju suurem kui tavaliselt ja lendavad kohmakalt. Siis tasuks panna kinnine puidust pesa ja sinna sisse saepuru. Nümfide pesa suurus võiks olla umbes 25x25x40. Keskmiselt muneb emaslind 4-6 muna. Mune munetakse ühe kaupa üle ühe päeva, seega kui täna muneti esimene muna siis teine peaks tulema ülehomme. Mune haudub nii emas kui isaslind kordamööda, et vahest saaks paariline puhata ja süüa. Munade peal istutakse umbes 18-23 päeva ja tibud kooruvad tavaliselt samas järjekorras nagu mune muneti ehk siis üle ühe päeva. Tibude silmad hakkavad avanema umbes 7-10 päeva vanusena ja pesast lahkuvad 1 kuusena, siis nad peaksid olema võimelised  kalendama. Tibud hakkavad iseseisvaks saama umbes 1,5-2 kuuselt ja on valmis minema uude koju.



Mis saab siis kui vanemad ei toida tibusid?

Kui vanemad ei toida piisavalt oma tibusid või kui vanemad tibud saavad kogu tähelepanu endale ja pisemad jäävad tahaplaanile on võimalus neid aidata. Kui sul pole käepärast tibude spetsiaalset sööta, siis võib ka keeta muna, tatart, riisi ja hirssi. Teha see masinaga peeneks ja süstla abil seda neile toita. Võib alati juurde lisada ka keedetud porgandit või muidu juurvilju aga kõige parem oleks muretseda ikka spets pulbrit, mida veega segada ja seda neile õigel temperatuuril anda. 

Eestis pole väga tibu toitu saadaval aga nt Tallinnas Rannamõisa Petcity kliinikus on seda müügil. Lisaks saab tellida zooplus.de lehelt või grupitellimustega papagoide grupits facebookis. 




Sulgede kakkumine

 

Nümfkakaduude puhul on väga levinud sulgede kakkumine. Põhjuseid võib olla mitmeid, kust see kõik võib alguse saada. Võib olla suurem ainepuudus, stress, igavus või parasiidid. Oma kogemuste põhjal võin julgelt öelda, kui korra on hakanud ennast või teisi kakkuma siis ta jääbki seda tegema. Paljudel hakkab kakkumine siis pihta kui pesas on tibud, kellel suletorud avanemata ja üks vanem hakkab neid kakkuma. Selliseid linde ei tasuks pesitsema panna, sest paari kuused tibud võivad seda vanematelt selgeks õppida ja ka tulevikus teisi kakkuda. Seega olen alati soovitanud kohe tibud eraldada vanematest kui nad hakkavad ise sööma või hakata ise tibusid käsitsi toitma. See on suht jube vaatepilt kuna tibud on pidevalt verised ja paljad. Sellest on väga raske lahti saada kui see muutub kombeks. See on nagu inimestegagi, kui näritakse küüsi siis on sellest kombest raske lahti saada. On olemas igasuguseid spreisid, mida pritsitakse aga kas see ka aitab on teine asi. Mul oli üks nümfkakaduu paar, kus isane hakkas tibusid kakkuma ja ta õpetas selle ka emasele selgeks, mul ei jäänud muud valikut kui tibusid ise toita.