Viirpapagoid

Päritolu

 

Viirpapagoi on pärit Austraaliast. Teda ei leidu ainult rannikualadel, vaid ka sisemaal. See on lind Austraalia punasest südamest, mis on oma nime saanud maapinna ja kaljude punaka värvuse järgi. Seal uitavad need linnud pärast pesitsemist suurte salkadena. Nad lendavad ringi toidu ja veeotsingul. Kui mõnes piirkonnas saab vesi otsa, liiguvad nad edasi. Austraalia sisemaal ei ole just palju puid, kuid seal on tohutult madalaid põõsaid ja rohttaimi. Nad otsivad söögipoolist kõrtest või söövad mahakukkunud lehti.

 

 

 

Isas- ja emaslinnu eristamine

 

Välimuse järgi on kerge sugu eristada: täiskasvanul isasel on vahanahk (sõõrmeid ümbritsev ala) on üleni sinine, aga noortel tibudel lilla või roosakas vahanahk. Emastel on sinikas valge/helesinine vahanahk ja kui linnul tuleb pesitsusaeg, muutub see pruuniks või beešikaks. Noortel emastel on valge või helesinine vahanahk. Mõned lingid viirude soo määramisest. http://www.birds-online.de/allgemein/geschlecht_en.htm , http://www.budgie-info.com/budgie-sexing.html.

 

Viirpapagoi toitumine

 

 Toitmine on viirpapagoidel väga lihtne, loomapoes on müügil erinevaid toidusegusid ja see peab linnul koguaeg ees olema. Peale seemnete PEAB linnule ka igapäev värsket pakkuma. Minu viirudele maitsevad väga porgand, õun, pirn, kurk, salatilehed, spinatilehed, võilill(õis ja lehed), arbuus, keedumuna, tatar, riis.

Kindlasti peab tutvuma ka sellise nimekirjaga, mida ei tohiks linnule anda. Linnule ei tohi anda šokolaadi, kohfeiini, maitseained, õunaseemned, avokaado. Need kõik on linnule väga mürgised. 

 

Viirpapagoi elupaik

 

Aseta puur hästivalgustatud kohta, kuid mitte akna alla päikese kätte. Parim koht on seina ääres, sest seal tunnevad linnud end ka turvalisemalt. Jälgi ka seda, et puur ei oleks tõmbetuule käes, kuna see ei meeldi papagoidele ja nad võivad haigestuda. Puuri sisustamine: Jälgi, et puuris oleks parajalt hästikinnitatud õrsi. Hea oleks, kui õrred oleksid erineva jämedusega, sest see tuleb lindude jalalihastele just kasuks. Samuti on tähtis, et linnul oleks puuris mingeid lelusi millega askeldada, näiteks kellukesed või kiik. Loomulikult võid kasutada oma kujutlusvõimet ja meisterdada oma lindudele midagi ise, aga sealjuures pea silmas nende asjade ohutust ja et kasutatud materjalid ei oleks mürgised. Puur peab olema kandiline!

 

 Käitumine ja õpetamine

 

Viirpapagoid on looduses seltsingulised linnud ja sellega pead arvestama ka neid kodus pidades. Nad on harjunud seltskonnaga, ega taha olla üksi. Kui nad ei leia teist omasugust, seovad nad end mõne teise linnu või inimesega. Pidades üht lindu, pead leidma piisavalt aega talle tähelepanu osutamiseks. Kohanemine Võta endale nii noor lind, kui võimalik. 6-7 nädala vanuselt on noored linnud sedavõrd iseseisvad, et toituvad juba ise ning see on just paras aeg neid vanematest võõrutada. Jäta neile piisavalt aega puuri ja ümbruskonnaga harjumiseks. Sel ajal pead puuri juures olema vagusi. Jäta uustulnuk mõneks ajaks üksi, et ta maha rahuneks. Uut lindu ei ole soovitatav puuri panna hilisel kellaajal, mida varem see toimub, seda paremini kohaneb lind uue ümbruskonnaga. Lase linnul tasapisi endaga harjuda. Sa koged, et linnuga vaikselt rääkides reageerib ta peagi ning jääb sind kuulama. Kui linnu peremees käitub rahulikult, harjub lind temaga ning jääb ka ise rahulikuks. Mõne aja pärast ei üritagi ta sinust kaugeneda, vaid võib sulle isegi läheneda.

 

Viirpapagoide paljunemine

 

Mune munetakse tavaliselt 4-5 erandjuhtudel ka rohkem. Emaslind hakkab hauduma peale teist muna. Mune munetakse kahe päeva tagant. 19.-21. päeva pärast, enamasti hommikul, kooruvad esimesed kaks tibu, kui emaslind ei hakanud enne teise muna munemist hauduma. Ülejäänud pojad kooruvad iga kahe päeva järel. Alguses toidab emaslind ise poegi, umbes nädala möödudes hakkab ka isaslind poegi toitma. Pärast 5. või 6. elunädalat on noored juba iseseisvad, ega sõltu enam vanematest.

Info on võetud papagoimajast ja oma teadmiste põhjal.